 Geograafia:
Ungari asub Euroopa keskosas, Karpaatide, Alpide ja Dinaari-Alpide poolt ümbritsetud Karpaatide basseinis. Põhjalaiuseks on 45°44'-48°35' ning idapikkuseks on 16°07'-22°54'.
Territoorium: 93 030 ruutkilomeetrit, see on 1 protsent Euroopa kogupindalast.
Riigi territooriumist peaaegu kolm neljandikku moodustab madal tasandik, üks viiendik on 400 meetrist madalam küngastik ning vaevat viis protsenti moodustab 400-1000 meetri kõrgune keskmäestik.
Riigi kõige kõrgem punkt on Kékesi mäetipp (1014 méter) Mátra mäestikus.
Rahvaarv:
Ungari rahvaarvuks on 2005. aasta jaanuari seisuga 10 miljonit 96 tuhat inimest. Ungari rahvaarv väheneb järk-järgult.
Rahvastiku tihedus: 108,5 inimest km2 kohta.
Kliima:
Ungari asub parasvöötmes, kolme suure kliimapiirkonna: ookeani-, kontinentaalse ja vahemerelise kliima piiri- ja mõjualal. Ilm võib mõnikord väga äkitselt muutuda, ilmastik on tänu Karpaatide basseini suhtelisele isoleeritusele kuivusele kalduv, seda eriti Alföldi tasandikualal.
Kõige tähtsamad jõed:
Riiki poolitab Doonau jõgi, mis on Euroopas suuruselt teine jõgi ning Kesk-Euroopa tähtsaim voolav veekogu. Riigi tähtsuselt teine jõgi on Tisza, millest Ungari territooriumil asub 596 kilomeetri pikkune lõik.
Doonau tähtsamad lisajõed on: lõunapiiril Dráva, Kisalföldi tasandikul Lajta, Rába (koos Marcali ja Rábcaga), Doonau vasakkaldal aga piki Slovakkia piiri voolav Ipoly.
Tisza kõige tähtsamad paremkalda lisajõed on Bodrog, Sajó ning Zagyva, vasakkalda lisajõed aga Szamos, Hármas-Körös ning Maros.
Kõige tähtsamad järved:
Balaton (Kesk-Euroopa kõige suurem järv).
Velence järve pindala on 26 ruutkilomeetrit.
Austria piiril asub Fertõ järv (sellest 75 ruutkilomeetrit kuulub Ungarile).
|
