 Ungari on keskmiselt arenenud tööstus-põllumajandusriik, mis on sõltuv väliskaubandusest.
Toorainete ja energeetilise tooraine poolest on riik vaene, selle territooriumil leidub kiviõli-, maagaasi-, bauksiidi-, söe-, kaoliini-, zeoliidi-, perliidi-, betoniidi- ning ehituses kasutatavate andesiidi-, rioliidi-, tufi- ja lubjakivikaevandusi, kuid märkimisväärne osa vajaminevast toorainest tuuakse sisse.
Peaaegu kaks kolmandikku Ungari rahvuslikust koguproduktist tuleb teenindussfäärist. Selle hulgas suureneb rahandusalase tegevuse, kinnisvaraäri, majandusteenuste ning samuti elanikkonnale osutatavate teenuste (haldus, haridus, tervishoid, sotsiaalhooldus) osakaal. Tööstus, mis esmajoones töötlevale tööstusele toetub, toodab rahvuslikust koguproduktist umbkaudu neljandiku. Suhteliselt madal on põllumajanduse ja ehituse osakaal, kõigest 4-5 protsenti
GDP kasvutempo on enam-vähem stabiilselt 1,5-2% suurem kui 15, mis on Euroopa Liidus keskmine. Kuigi tõsi on ka see, et uute liikmesriikide hulgas võib Ungari kasvutempot suhteliselt tagasihoidlikuks pidada. Eelmisel aastal oli kasv 4%, soodsate rahvusvaheliste tegurite mõjul on toimunud kasvu aeglustumine, mis on olnud märgatav juba 2001. aastast saadik. Peale põllumajanduse väärtuse 36% suurenemist oli tööstuse ja ehituse kasvutempo 5%, samal ajal kui teenindussfääri harudes oli kasv tublisti alla keskmise (välja arvatud transpordis ja laonduses).
|
